uudised

Kevadfestival, üldtuntud kui "Hiina uusaasta", on esimese kuukuu esimene päev.Kevadfestival on hiinlaste seas kõige pidulikum ja elavam traditsiooniline festival ning ühtlasi oluline traditsiooniline festival ülemerehiinlastele.Kas teate kevadfestivali päritolu ja legendaarseid lugusid?

Kevadfestival, tuntud ka kui Hiina uusaasta, on kuukalendri algus.See on Hiina kõige suurejoonelisem, elavam ja olulisem iidne traditsiooniline festival ning see on ka hiinlaste jaoks ainulaadne festival.See on Hiina tsivilisatsiooni kõige kontsentreeritum ilming.Alates Lääne-Hani dünastia ajast on kevadpüha kombed jätkunud tänapäevani.Kevadfestival viitab üldiselt aastavahetusele ja esimese kuukuu esimesele päevale.Kuid rahvakultuuris tähistab traditsiooniline kevadpüha ajavahemikku kaheteistkümnenda kuu kaheksandast päevast kaheteistkümnenda kuu kaheteistkümnenda või kahekümne neljanda päevani kuni esimese kuu kuu viieteistkümnenda päevani koos aastavahetuse ja vastlapäevaga. kulminatsioonina esimese kuukuu esimene päev.Selle festivali tähistamine on tuhandete aastate ajaloolise arengu jooksul kujundanud suhteliselt fikseeritud kombeid ja harjumusi, millest paljud on siiani edasi antud.Traditsioonilise Hiina uusaastapüha ajal korraldavad hanid ja enamik Hiina rahvusvähemusi erinevaid pidustusi, millest enamik keskendub jumalate ja Buddhade kummardamisele, esivanemate austamisele, vana lammutamisele ja uue renoveerimisele, juubelite ja õnnistuste tervitamisele ning palvetades rikkaliku aasta eest.Tegevused on mitmekesised ja tugevate etniliste tunnustega.20. mail 2006 kinnitati riigivolikogus kevadpüha rahvakombed kandmiseks rahvusliku vaimse kultuuripärandi nimekirja esimesse partii.

Kevadfestivali päritolu kohta on legend.Vana-Hiinas elas koletis nimega "Nian", millel olid pikad antennid ja mis oli äärmiselt äge.Nian on aastaid elanud sügaval merepõhjas ja ronib kaldale alles uusaastaööl, neelates kariloomi ja kahjustades inimelusid.Seetõttu aitavad külade ja külade inimesed vana-aastaõhtul vanuritel ja lastel sügavatesse mägedesse põgeneda, et vältida “Nian” metsalise kahju.Ühel vana-aastaõhtul tuli külast väljastpoolt eakas kerjus.Külaelanikel oli kiire ja paanika, ainult üks vanaproua küla idaosas andis vanamehele süüa ja ärgitas teda mäest üles minema, et vältida metsalist "Nian".Vanamees silitas habet ja naeratas, öeldes: "Kui vanaema lubab mul öö läbi kodus olla, siis ma ajan "Niani" metsalise minema.Vanaproua jätkas veenmist, paludes vanameest naeratada, kuid vaikis.Keset ööd tungis metsaline “Nian” külla.Selgus, et külas valitses eelmistest aastatest erinev õhkkond: küla idapoolses otsas oli abielunaine, uks oli suure punase paberiga kleebitud ja maja oli eredalt valgustatud küünaldega.Niani metsaline värises üleni ja kostis kummalist hüüatust.Uksele lähenedes kostis hoovist järsku plahvatus ning “Nian” värises üleni ega julgenud enam edasi liikuda.Algselt kartis "Nian" kõige rohkem punast, leeke ja plahvatusi.Sel hetkel avanes mu ämma uks pärani ja ma nägin õues punases rüüs vanameest kõva häälega naermas.Nian oli šokeeritud ja jooksis piinlikult minema.Järgmisel päeval oli esimese kuukuu esimene päev ja varjupaika sattunud inimesed olid väga üllatunud, nähes, et küla on terve ja terve.Sel hetkel taipas mu naine äkki ja rääkis külaelanikele kiiresti lubadusest vanameest kerjata.See asi levis kiiresti ümberkaudsetes külades ja kõik inimesed teadsid, kuidas Niani metsaline minema ajada.Edaspidi kleebib iga pere igal aastavahetusel punaseid kuppele ja paneb paugutisse;Iga majapidamine on eredalt valgustatud küünaldega, valvab ööd ja ootab uut aastat.Keskkooli esimese päeva varahommikul pean ikka pere- ja sõprusreisile tere ütlema.See komme levib üha laiemalt, muutudes hiinlaste seas kõige pidulikumaks traditsiooniliseks festivaliks.